Rehvivahetus

Rehvivahetus lehe eesmärgiks on koondada kõik Eesti rehvivahetusfirmad ühte kohta, kus külastaja saaks hõlpsasti otsida endale kõige ligema ja parema rehvivahetustöökoja. Vali ülevalt sobiv maakond ja linn ning leiadki kiiresti ja lihtsalt enda läheduses asuvad rehvivahetus firmad.

Talverehvide valimisel tuleb mõelda, millisel teekattel enim sõidetakse: kas rohkem on sõitmist jäätunud külavaheteedel või soolamärjal linnaasfaldil. Valiku tegemisel tuleb arvestada ka sõidustiili ja juhi oskustega. Valida on lamellrehvide ja naastrehvide vahel. Naastrehvid sobivad rohkem jäistel teedel sõitmiseks ning lamellrehvidel on parem pidamine lumistel teedel. Talverehv peaks olema parema pidamise saavutamiseks nii kitsas kui auto kasutusjuhend vähegi lubab. Naastrehvi valimisel tuleb meeles pidada, et sissesõiduks kulub kuni 1000 kilomeetrit rahulikku sõitu, et naelad pesadesse kinnituksid. Korraga tohib sõidukil kasutada ainult lamellrehve või ainult naastrehve.
Lamellrehvi plussid

• Lamellrehvid on vaiksemad naastrehvidest ja nii mõnedestki suverehvidest
• Kinnisõidetud lumega maanteel sõites püsib lamellrehv paremini teel kui naastrehv.
• Tohib liigelda üle Euroopa, kuna paljudes riikides on naastrehvid keelatud
• Tohib sõita aasta läbi
• Ei lõhu asfalti nii palju nagu naastrehvid

Lamellrehvi miinused

• Üldjuhul kallim hind kui naastrehvidel
• Siledal jääl palju kehvamad kiirendus- ja pidurdamisomadused kui naastrehvil

Naastrehvi plussid

• Hind lamellrehvidest veidi odavam
• Pidamine siledal jääl palju parem kui lamellrehvil

Naastrehvi miinused

• Suurem rehvide müra kui lamellrehvidel
• Vajavad sissesõitmist kuni 1000 kilomeetrit
• Rehvis olevad naelad võivad välja kukkuda tugevalt kiirendades või pidurdades
• Kulutavad 3-5 kg asfalti iga 100 km kohta
• Lumes sõites pidamine kehvem kui lamellrehviga sõites
• Kasutamisperiood ainult 15. oktoobrist 15. aprillini

• Naastrehvidega tohib Eesti teedel sõita 15. oktoobrist 15. aprillini
• Talverehvid muutuvad kohustuslikuks 1. detsembrist
• Naastudeta talverehve tohib kasutada aasta ringi
• Kohustuslik talvekummide kasutamine lõppeb 1. märtsil

Naastrehve pole kasulik autole alla panna enne öökülmade saabumist, mil teedele tekib jääkirme. Vesistes ilmaoludes on suverehvid naastrehvidest ohutumad. Märgadest lehtedest ja porist libedaks muutunud teel naastrehvidest kasu ei ole. Naastud kuluvad asfaldil sõites liialt ära ning lõhuvad ka teekatet. Küll aga võib autodele alla panna talvesõiduks mõeldud “M+S” tähisega lamellrehvid.

• Suvel peab mustri sügavus olema vähemalt 1,6 ja talvel 3 millimeetrit.
• Kui rehvide mustrisügavus vastab küll kohaldatud eeskirjadele, kuid rehvid on 4–5 aastat vanad, on nad kaotanud märkimisväärse osa oma haardevõimest, sest kumm on muutunud kõvemaks ja vananenud.
• Talverehvirõhk olgu suverehvi omast 0,2 baari kõrgem.
• Rataste tasakaalustamine ei ole rehvivahetustöökodade poolt väljamõeldud “lisatöö”, mis võimaldaks Teile suurema arve esitada. Sellest sõltub nii liiklusohutus (pidurdusteekonna pikkus) kui ka Teie sõidu mugavus. Seepärast soovitame rattaid kontrollida veidi sagedamini kui 2 korda aastas kohustusliku rehvivahetuse ajal.
• Ära unusta kontrollimast varuratta seisukorda.
• Suverehvid soeta ja paigalda sügise algul, kuna vesiliu- ja ka lörtsiliuohu tõttu peaks Te sügavaimat rehvimustrit vajama just sel aastaajal. Idees sisaldub ka majanduslik efekt, sest sellesse perioodi jäävad üldjuhul ka rehvifirmade sooduspakkumised.
• Kontrolli rehvirõhu õigsust! Kuna sõites rehvides olev õhk soojeneb ja paisub, siis parim aeg rõhu mõõtmiseks on hommikul enne sõitma hakkamist. Ülerõhu puhul muutuvad rehvid liigjäigaks, niigi väike kontaktpind teekattega väheneb veelgi. Tulemuseks on puudulik rehvide haardumine ja sõiduki halb juhitavus. Alarõhu tunnusteks on sõiduki teel “ujumine” ja “raske” rool. Pealegi suureneb märgatavalt kütusekulu.
• Veendu, et rehvivahetus hinna sees oleks ka rataste tasakaalustamine